Kuidas hot dog R-kioski päästis

Kohapeal söögi-joogi pakkumisega on laiendanud oma äri mitmed kaubandusettevõtted. Võileibu, hot dog'e pakuvad klientidele R-kiosk ja Statoil, head kohvi-teed saab nautida näiteks sisustuspoes Homeart või jalgrattaid müüvas poes Jooks. Kohvik-poena töötavad Tallinnas Sfäär ja Nop, Viljandis Rohelise maja pood ja kohvik, kirjutab 17. oktoobri Äripäev turunduse rubriigis.

Uus kontseptsioon on kasvatanud käivet. Kui Tallinn hakkas 2013. aastal pakkuma tasuta ühistransporti, andis see tugeva hoobi R-kioski ärile. Kui bussipiletite kuukäive oli enne seda olnud 1,5 miljonit eurot, siis tasuta ühistranspordi pakkumisega langes see 300 000 euroni, firma kaotas suure hulga kliente. “Pidime leidma uue fookuse, et toime tulla. Õnneks oli meil tolleks hetkeks väljatöötatud toode, millele keskenduda, selleks oli hot dog,” selgitas R-kioski turundus- ja ostujuht Evelyn Hinto, kuidas R-kioskist muu hulgas ka tänavatoidu pakkuja sai. “Umbes kaks aastat tagasi saime aru, et ainult bussipiletite, loto ja tubaka müügiga ei ole äril tulevikku ja võtsime eesmärgiks arendada tänavatoitu.”

Uuele kontseptsioonile üleminekul, toodete väljatöötamisel ja nende kvaliteedi parandamisel on firmale abiks olnud erinevad spetsialistid – näiteks barista Paap Pihelgas ja kokk Indrek Kivisalu. Kõik need sammud on ennast Hinto sõnul ära tasunud. “Kui tulime 2012. aastal välja oma hot dog'iga, julgesin müügikasvuks ennustada 50 protsenti, tegelikkuses tõusis see 300 protsenti,” sõnas Hinto.

Täis kõhuga klient ostab rohkem

Mari Arnover, Brand Manuali teenusedisainer:

Inimeste vajadused ja käitumine muutuvad ajas. Edukad on need, kes sellele vastavalt oma teenuseid-tooteid kohandavad ja arendavad. Täis kõhuga inimene on paremas tujus ja jaksab rohkem. Näiteks Ikeal on oma söökla, soodsad hinnad ja menüüs kuulsad rootsi lihapallid – see haakub kogu kontseptsiooniga suurepäraselt. Kui oleks odav mööbel ja kallis toit, enam ei toimiks. Ehk kliendi teekond tuleb ära kaardistada algusest lõpuni – mõtte tekkimisest kuni koju jõudmise ja toodete kasutamiseni. Ikeasse lähevad nii kohalikud kui ka välismaalt tulnud inimesed terveks päevaks kogu elamist sisustama. Kui nad peaksid vahepeal ekstra söögikohta minema otsima, väsiksid nad ära ja oleksid Ikea jaoks juba kaotatud kliendid. Hästi läbimõeldud teenus kasvatab fänniklubi igal juhul.

Kohvik meelitab teistsuguseid kliente kui pood

Enn Onni, Rohelise maja poe ja kohviku omanik:

Me alustasime esmalt kodukohvikuna. Paljudel külastajatel tekkis soov osta meie käest toorainet. Nii see võimalus tekkis ja me laienesime poe suunal. Ökopood üksinda oleks jäänud lahjaks. Ostjaskond on Eestis veel väike. Nii tunduski kasulik need kaks ühendada. Kohvik meelitab üht sorti kliente, pood jälle teisi.

Kohvik on meil käibe poolest ülekaalus. Kohvikus saad paari euroga hakkama. Kui aga poodi lähed, siis need mahedad ökokaubad on keskmisest kallimad. Ega ökokaupade juurdehindlus saa väga suur ka olla, kuna tooted ise on kallid. Aga kurta me ei saa. Oleme rahul, iga kuu on ostjaid juurde tulnud.

Konverentsidel-seminaridel räägitakse, et turundama peaks inimese viiele meelele.

Kas võib näha seost firmade söögi-joogi pakkumisega?

Ants Lusti, Identity juhataja, strateeg:

Jah, loomulikult, seos on otsene. Seal mingit muud trikki ei olegi, kui peatada inimese hetketegevused läbi inimese meeleelundite – saavutada tema tähelepanu haistmis-, kuulmis- või maitsmismeele kaudu. Seeläbi tekitatakse temas uued impulsid ehk ajendatakse teda ostma midagi, mida ta ehk ei planeerinudki teha. See on asja iva. Inimene proovib ja ostab. Nii hangitakse endale erinevates segmentides ­uusi kliente, kes enne üldse ei oleks pidanud ostma tulema.